Elektriauto kasutab peamise jõuallikana elektrimootorit ja akupatareid. Eesti kontekstis on olulised laadimine, kulud 100 km kohta ning mudelite võrdlus – sealhulgas Tesla.
Tööpõhimõte
Elektriauto on auto, mis liigub elektrimootori jõul. Elektriautot käitab üks või mitu elektrimootorit, mille toiteallikad on autol paiknevad akud või kütuseelemendid. Energiaallika järgi saab elektriautosid liigitada hübriidautodeks, akupatareiga autodeks, kütuseelementidega autodeks ja päikesepatareidega autodeks. Kui 2017. aastal oli maailmas kasutusel umbes 3,1 miljonit elektriautot, siis 2030. aastaks oodatakse teedele juba üle 100 miljoni elektriauto.
On ehitatud ka elektriautosid, mille ratas on ühtlasi sünkroonmootor. Ratta telje peal paikneb kolmefaasiline staatorimähis (paigalseisev osa), välisinduktori moodustab velg (pöörlev osa), mille sisepinna sisse on valatud püsivmagnetid. Aeglase pöörlemiskiiruse saamiseks tuleb ehitada kümmekond pooluspaari (paarkümmend N-S magnetit vaheldumisi). Kuna võimsus on momendi ja kiiruse korrutis, siis mootori madala kiiruse juures on vaja suurt momenti. Sellise mootori-ratta lahenduse juures ei piisa neljast rattast, vaid autole on alla pandud kaheksa ratast (neli telge). Puuduvad aga igasugused ülekanded, mootori ainsaks liikuvaks osaks on velg, millel paikneb rehv, kogu auto kere on sõitjate ja t
Ajalugu
19. sajandi lõpuaastail, mil bensiinimootoriga autode seeriatootmist oli alles alustatud, hakkas autoinseneridele tunduma, et tulevikuautoks saab siiski pigem elektriauto. 20 sajandi algul töötasid insenerid edukalt ka elektriautode projektidega. Elektri jõul liikuvatel autodel oli sisepõlemismootoriga autode ees palju eeliseid pakkudes suuremat mugavust ja kasutamise lihtsust. Elektriautoga saavutati 1890. aastal kiirus 27 km/h. Juba 1912. aastal suutsid elektriautod läbida ilma vahelaadimiseta 100 km. 20. sajandi algusaastail ehitati elektriautosid üsna palju, kuna see oli vaikne, mugav ja ottomootoriga autodest suurema võimsusega. Elektriauto peamiseks puuduseks oli akude väike mahutavus ja suur kaal. Akukomplekt kaalus ligikaudu 1000 kg ja sõidukijuht pidi tegema akude laadimiseks sagedasi peatusi. Sisepõlemismootoriga autode liikumine polnud millegagi piiratud. Arendati välja bensii
Selles jaotises keskendume teemale „ajalugu“ praktiliselt: mis on oluline algajale, milliseid mõisteid tasub selgeks teha ja kuidas kontrollida allikaid. Kirjelda oma olukorda ja vali üks väike samm, mida saad nädala jooksul proovida.
Laadimine
Kuni 20. sajandi algusaastateni kuulusid elektriautodele maismaal liikumise kiirusrekordid. 20. sajandi saabumisel olid Ameerika Ühendriikides 38% autodest elektriautod.
Keskkonda ei saastata otseselt heitgaasidega, küll aga kaudselt. Elektriautod on vaiksemad. Elektriautosid ei pea käivitama (käiviti ongi ju tegelikult elektrimootor). Elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem kasutegur võimsamatel mootoritel üle 90%, sisepõlemismootori kasutegur kuni 45%. Elektrimootor on võrreldes sisepõlemismootoriga oluliselt lihtsama ehitusega ja seetõttu ka töökindlam. Elektrimootori kuluvateks osadeks on ainult laagrid, mille õlitamine on oluliselt lihtsam võrreldes sisepõlemismootori kolbide, kepsude, väntvõlli, nukkvõlli ja klappide õlitamisega ja õlivahetuse probleemidega. Pidurdamisel saab osa elektrienergiat taas akudesse laadida, kui kasutada mootorit elekt
Valikukriteeriumid
Akud on suure massiga. Suure kaalu tõttu kulutatakse teekatet rohkem ning suureneb peenosakeste reostus. Akude laadimine kestab kaua. Akude tootmisel kasutatakse aineid, mis keskkonda ladestudes on mürgised. Elektriautod on kallimad. Nende müravähesus võib saatuslikuks osutuda. Vähe mudeleid. Vähe hooldust pakkuvaid asutusi. Kodus laadides, tõuseb elektriarve märgatavalt.
Selles jaotises keskendume teemale „valikukriteeriumid“ praktiliselt: mis on oluline algajale, milliseid mõisteid tasub selgeks teha ja kuidas kontrollida allikaid. Kirjelda oma olukorda ja vali üks väike samm, mida saad nädala jooksul proovida.
Kokkuvõtteks: selge mõiste, usaldusväärne allikas ja väike praktiline samm viivad edasi kiiremini kui pelgalt pealkirjade kogumine.
Lisalugemine ja kontekst
Teema mõistmisel tasub võrrelda mitut allikat ning eristada definitsiooni, ajalugu ja praktilisi soovitusi. Sama sõna võib tähendada erinevat asja argikeeles ja erialakirjanduses. Pane kirja aastad, nimed ning põhjus–tagajärg seosed. Lõpeta lühikese kontrollnimekirjaga. Aruta teemat praktilise kogemusega inimesega, et teooria seostuks näidetega.
Levinud vead
Levinud viga on sarnaste terminite segi ajamine või numbrite esitamine kontekstita. Teine viga on aluste vahele jätmine. Ehita tekst definitsioonist näideteni. Kontrolli, et nõuanded sobivad sinu olukorda. Enne tsiteerimist kontrolli faktid usaldusväärsest allikast.
Kuidas edasi minna
Võta kolm peamist punkti, proovi ühte rutiini nädala jooksul ja hinda tulemust. Kui kirjutad teistele: selgita miks teema oluline on, too näide ja viita allikale. Regulaarne harjutamine kinnistab oskusi paremini kui ühekordne intensiivne lugemine.