Elekter, CNG või bensiin: kui palju maksab 100 km sõitu Eestis

Elektriauto omanik mõtleb kilovatt-tundides, gaasiauto omanik kilogrammides ja bensiiniauto omanik liitrites. Seepärast on eri kütuste kulu raske otse võrrelda. Kõige ausam mõõdupuu on sõidu hind 100 kilomeetri kohta. Selles artiklis võrdleme elektri, surugaasi (CNG) ja bensiini kulusid Eesti hindade ja avalike andmete põhjal ning vaatame, millal milline lahendus end ära tasub.

Elektriauto: kodus odav, kiirlaadijas sõltub operaatorist

Eleporti 2026. aasta märtsis avaldatud analüüsi järgi on elektriauto kiirlaadimise mediaanhind Eestis 0,41 eurot kWh kohta. See on Euroopa mõistes odav: sama analüüsi järgi on Euroopa mediaanhind 0,54 €/kWh ja Eesti oli 29 riigi seas odavuselt viies. Eesti operaatorite vahel on aga suured erinevused. Analüüsi järgi oli kõige odavam Neste öine laadimishind 0,29 €/kWh, Eleporti 50 kW laadijates 0,32 €/kWh sõltumata kellaajast ja Tesla Superchargerites 0,56 €/kWh ööpäev läbi. Eleport märgib ka, et osa elektrimüüjaid, näiteks Enefit, annavad oma koduse elektripaketi klientidele avalikus laadimises 10% soodustust.

Arvutame. Kui auto kulutab näiteks 18 kWh 100 km kohta, maksab 100 km kiirlaadijas 0,41 €/kWh hinnaga umbes 7,40 eurot, 0,29 €/kWh hinnaga umbes 5,20 eurot ja 0,56 €/kWh hinnaga umbes 10 eurot. Kodus laadides sõltub hind sinu elektrilepingust ja võrgutasudest, kuid on tavaliselt madalam kui kiirlaadijas. Seega määrab elektriauto kulu suuresti see, kus ja millal laed.

Surugaas (CNG): odav ja väikese süsinikujäljega alternatiiv

Surugaas on maagaas või biometaan, mis on Elengeri selgituse järgi umbes 200 korda kokku surutud. Seda müüakse kilogrammides. Elengeri tanklates saab valida rohegaasi ehk 100% kohaliku biometaani (CBM) ja maagaas+ (CNG+) vahel, mis on imporditud maagaasi ja kohaliku rohegaasi segu. Mõlemad sobivad CNG-autole, sest nende keemiline koostis on sama.

Elengeri andmetel tarbib keskklassi sõiduauto 100 km kohta keskmiselt 3,8–5 kg gaasi. Sõiduauto gaasipaagi maht on enamasti 15–25 kg, mis teeb gaasiga sõiduulatuseks umbes 400 km. Enamik CNG-autosid on bivalentsed: kui gaas saab otsa, jätkab auto bensiiniga. Elengeri kütusekulu kalkulaatoris on Škoda Octavia automaatkastiga mudelite näitel toodud kuluks CNG-l 3,8 kg, diislil 4,7 l ja bensiinil 5,3 l 100 km kohta. Kalkulaatori näitehindadega (CNG 1,799 €/kg, diisel 2,029 €/l, bensiin 1,959 €/l) on 100 km hind CNG-ga umbes 6,80 eurot, diisliga 9,50 eurot ja bensiiniga 10,40 eurot.

CNG-auto omanikule on kõige olulisem tanklate asukoht. Pealinnas on näiteks CNG tankla Tallinnas, kuid maapiirkondades on gaasitanklaid vähem kui bensiinijaamu, seega tasub pikemad sõidud ette planeerida. Väiksemaid tegijaid on teisigi: Biometaan OÜ Koksvere tanklas saab tankida kohapeal toodetud biometaani ja sooduskaardiga on tankimine 6 senti kilogrammi kohta soodsam.

Bensiin ja vedelgaas (LPG)

Bensiini hinnast moodustavad suure osa maksud. Riigikogu andmetel on bensiini aktsiisimäär 591 eurot 1000 liitri kohta, millele lisandub 24% käibemaks. Gaasiliste kütuste ja elektri aktsiis on palju madalam: vedelgaasil 79,91 eurot 1000 kg, mootorimaagaasil 43,66 eurot 1000 m³ ja elektril 2,1 eurot MWh kohta. See ongi peamine põhjus, miks gaasi ja elektriga sõit on bensiinist odavam.

Vedelgaas ehk LPG on propaani ja butaani segu, mida Elenger nimetab ka autogaasiks. LPG-l on liitri kohta vähem energiat kui bensiinil: Euroopa Komisjoni andmetel põhineva SEAI tabeli järgi on LPG energiasisaldus umbes 24,6 MJ/l ja bensiinil umbes 33 MJ/l. Seepärast kulub LPG-d liitrites rohkem, kuid madalam hind teeb selle sageli siiski soodsamaks.

Mida see kõik tähendab?

  • Elektriauto on kõige odavam, kui saad laadida kodus või soodsa öise hinnaga. Ainult kallites kiirlaadijates laadides võib 100 km hind läheneda bensiiniauto omale.
  • CNG-auto sobib neile, kes sõidavad palju ja kelle teekonnale jääb gaasitankla. Biometaaniga on süsinikujälg eriti väike.
  • Bensiin ja diisel jäävad mugavaimaks valikuks pikkadel sõitudel, kuid aktsiis kasvab: 2027. aasta mais tõuseb bensiini aktsiis 652 euroni 1000 liitri kohta.

Eesti on elektrisõidukite jaoks tegelikult hästi varustatud. Eleporti analüüs meenutab, et Eesti oli umbes 2013. aastal maailma esimene riik, kus loodi üleriigiline laadimisvõrk (ELMO), ning täna on konkurents laadimisoperaatorite vahel tugev. Samas müüdi 2025. aastal Eestis vaid 868 uut täiselektrilist autot ja nende turuosa uute autode müügist oli 6,6%. Kui kaalud elektriauto ostu, vaata ka meie ülevaadet Tesla elektriautode hindadest ja omadustest Eestis.

Arvutused on ligikaudsed ja põhinevad allikates toodud näitehindadel ning kulunormidel. Sinu auto tegelik kulu sõltub mudelist, sõidustiilist, ilmast ja hetkehindadest.

Allikad